{"id":22,"date":"2021-11-09T12:03:30","date_gmt":"2021-11-09T12:03:30","guid":{"rendered":"https:\/\/ais.emu.ee\/?page_id=22"},"modified":"2025-07-16T16:35:06","modified_gmt":"2025-07-16T16:35:06","slug":"create-your-website-with-blocks","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/ais.emu.ee\/","title":{"rendered":"Projektist"},"content":{"rendered":"\n
\n
\n
\"\"<\/figure>\n<\/div>\n<\/div>\n\n\n\n

Eesti loodusele kujutavad j\u00e4rjest enam ohtu invasiivsed v\u00f5\u00f5rliigid, mis on inimtegevuse t\u00f5ttu nii tahtmatult kui tahtlikult j\u00f5udnud v\u00e4ljapoole oma algset leviala. V\u00f5\u00f5rliikide levik ohustab kohalikke \u00f6kos\u00fcsteeme, liike ja nende elupaiku. Euroopa Majanduspiirkonna Finantsmehhanismi 2014\u22122021 programmi “Kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine\u201c rahastatava projekti eesm\u00e4rk on kaasa aidata kohalike liikide ja elupaikade soodsa\/hea seisundi tagamisele, kohalike \u00f6kos\u00fcsteemide vastupanuv\u00f5ime suurendamisele kliimamuutuste ja v\u00f5\u00f5rliikide survele ning v\u00f5\u00f5rliikide leviku ohjamine.<\/p>\n\n\n\n

V\u00f5ttes arvesse Bioloogilise Mitmekesisuse Konventsiooni poolt v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tatud liikide sissetulekuteede klassifikatsiooni, liikide elluj\u00e4\u00e4must Eesti kliimas ning nende sissetuleku t\u00f5en\u00e4osust vaadeldavate teede kaudu, koostati 2017. aastal invasiivsete v\u00f5\u00f5rliikide sissetulekuteede anal\u00fc\u00fcs (Kraut 2017), kus anti hinnang 40 Euroopa Liidu jaoks probleemse invasiivse v\u00f5\u00f5rliig sissetoomis-, p\u00fcsimaj\u00e4\u00e4mis- ja levimisriski kohta. Praeguse projekti raames koostatakse sarnane anal\u00fc\u00fcs veel k\u00fcmne liigi kohta (rohkem infot alalehel \u201eTegevused\u201c all).<\/p>\n\n\n\n

Hetkeolukord<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Esimene v\u00e4hi v\u00f5\u00f5rliik, signaalv\u00e4hk (Pacifastacus leniusculus<\/em>), avastati Eestis 2008. aastal Harjumaal Mustj\u00f5es. 2020. aasta seisuga on leitud signaalv\u00e4hke veel mitmest veekogust \u00fcle Eesti. Lisaks signaalv\u00e4hile avastati 2017. aastal P\u00e4rnu j\u00f5est ogap\u00f5skne v\u00e4hk (Faxonius limosus<\/em>), kelle levikuala on \u00fclesvoolu j\u00e4rjest laienev, ulatudes 2020. aasta andmetel v\u00e4hemalt Reiu j\u00f5e suudmeni ja ka Reiu j\u00f5e suudmealale. Kolmandaks v\u00e4hi v\u00f5\u00f5rliigiks Eestis on 2017. aastal leitud Narva vetes elav marmorv\u00e4hk (Procambarus virginalis<\/em>). Lokaalseid marmorv\u00e4hi levikukoldeid on mitu ning oht leviku laienemiseks Narva veehoidlas ja j\u00f5es on suur.<\/p>\n\n\n\n

V\u00f5\u00f5rv\u00e4hkide levimine ja levitamine on kohalikule j\u00f5ev\u00e4hile (Astacus astacus<\/em>) suurimaks ohuks. V\u00e4hi v\u00f5\u00f5rliigid kannavad v\u00e4hikatku, mis on j\u00f5ev\u00e4hile surmav. Lisaks on v\u00f5\u00f5rliigid agressiivsemad, viljakamad ja keskkonnatingimuste muutuste suhtes vastupidavamad kui j\u00f5ev\u00e4hk. Eelpool nimetatud P\u00f5hja-Ameerika p\u00e4ritolu v\u00e4hi v\u00f5\u00f5rliikide levitamise t\u00f5ttu on h\u00e4vinud suur osa Euroopa p\u00f5liste v\u00e4hiliikide populatsioonidest. V\u00f5\u00f5rliikide leviku peatamiseks ja likvideerimiseks Eestis tuleb leida ja rakendada t\u00f5husaid meetodeid, et kaitsta kohalikke j\u00f5ev\u00e4hi varusid.<\/p>\n\n\n\n

Projekti k\u00e4igus kaardistatakse ka \u00fche invasiivse veetaime, v\u00e4ikese vesikatku (Elodea nuttallii<\/em>), levikut. Liigi massiline areng p\u00f5hjustab mitmeid \u00f6koloogilisi ja majanduslikke probleeme kogu Euroopas. Alates liigilise mitmekesisuse ja rekreatiivse potentsiaali v\u00e4henemisest kuni vee kasutamise takistamiseni majanduslikel eesm\u00e4rkidel, tuues kaasa veekogu kui \u00f6kos\u00fcsteemi ettearvamatud muutused l\u00e4htudes veetaimestikust kui struktureerivast komponendist veekogus. Eestis on v\u00e4ikese vesikatku leide registreeritud, kuid tema arvukuse ja seega ka probleemsuse kohta usaldusv\u00e4\u00e4rne teave puudub.<\/p>\n\n\n\n

Kraut, Ann (2017) Euroopa liidu jaoks probleemsete invasiivsete v\u00f5\u00f5rliikide liikumisteede anal\u00fc\u00fcs. \u00d6koloogia ja maateaduste instituut, Tartu \u00dclikool.<\/em><\/p>\n\n\n