{"id":63,"date":"2021-11-17T14:20:29","date_gmt":"2021-11-17T14:20:29","guid":{"rendered":"https:\/\/ais.emu.ee\/?page_id=63"},"modified":"2025-07-16T16:35:05","modified_gmt":"2025-07-16T16:35:05","slug":"tegevused","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/ais.emu.ee\/?page_id=63","title":{"rendered":"Tegevused"},"content":{"rendered":"\n<p>Projekti elluviimiseks vajalikud t\u00f6\u00f6d on koondatud erinevateks teineteisega seotud looduskaitselisteks tegevusteks:<\/p>\n\n\n\n<p><strong>1. Invasiivsete v\u00f5\u00f5rliikide sissetulekuteede anal\u00fc\u00fcsi koostamine<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Invasiivsete v\u00f5\u00f5rliikide sissetulekuteede anal\u00fc\u00fcsi koostamisel v\u00f5etakse arvesse Bioloogilise Mitmekesisuse Konventsiooni poolt v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tatud liikide sissetulekuteede klassifikatsiooni, liikide elluj\u00e4\u00e4must Eesti kliimas ning nende sissetuleku t\u00f5en\u00e4osust vaadeldavate teede kaudu. Anal\u00fc\u00fcsi koostamisel l\u00e4htutakse samast metoodikast, mida on kasutatud Kraut (2017) poolt koostatud \u201eEuroopa Liidu jaoks probleemsete invasiivsete v\u00f5\u00f5rliikide liikumisteede anal\u00fc\u00fcs\u201c.<\/p>\n\n\n\n<p>Anal\u00fc\u00fcs koostatakse j\u00e4rgmistele liikidele:<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>Andi pamparohi <em>Cortaderia jubata<\/em><\/li>\n\n\n\n<li>Finlandsoni orav <em>Callosciurus finlaysonii<\/em><\/li>\n\n\n\n<li>harilik p\u00e4ikeseahven <em>Lepomis gibbosus<\/em><\/li>\n\n\n\n<li>Himaalaja p\u00f5hjatatar <em>Koenigia polystachya<\/em><\/li>\n\n\n\n<li>Jaapani humal <em>Humulus japonicus<\/em><\/li>\n\n\n\n<li>Jaapani ronis\u00f5najalg <em>Lygodium japonicum<\/em><\/li>\n\n\n\n<li>n\u00e4\u00e4rmeline jumalapuu <em>Ailanthus altissima<\/em><\/li>\n\n\n\n<li>pukspuuleedik <em>Cydalima perspectalis<\/em><\/li>\n\n\n\n<li>roostev\u00e4hk <em>Faxonius (Orctonectes) rusticus<\/em><\/li>\n\n\n\n<li>Uus-Meremaa lameuss <em>Arthurdendyus triangulatus<\/em><\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p>See anal\u00fc\u00fcs annab uusi teadmisi v\u00f5\u00f5rliikide ohjamistegevuste kavandamiseks ametkondadele. Uute potentsiaalselt ohtlike liikide levimisriski teades on v\u00f5imalik senisest tulemuslikumalt teha ennetust\u00f6\u00f6d.<\/p>\n\n\n\n<div class=\"wp-block-file\"><a id=\"wp-block-file--media-87b577e0-d369-400d-a8a0-8ec3e63f52f9\" href=\"https:\/\/ais.emu.ee\/wp-content\/uploads\/2023\/01\/Pukk_2022_Kumne-uue-Euroopa-Liidu-jaoks-probleemse-invasiivse-voorliigi-sissetulekuteede-analuus.pdf\" target=\"_blank\" rel=\"noreferrer noopener\"><strong><mark style=\"background-color:rgba(0, 0, 0, 0);color:#0311b4\" class=\"has-inline-color\">Sissetulekuteede anal\u00fc\u00fcsi PDF<\/mark><\/strong><\/a><\/div>\n\n\n\n<p><em>Anal\u00fc\u00fcsi koostamise eest vastutab Lilian Pukk.<\/em><\/p>\n\n\n\n<p><strong>2. Liikide ja asukohtade erip\u00e4ra arvestav t\u00f5rje v\u00f5imaluste ja meetodite uurimine, v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamine ja rakendamine ning t\u00f5rje tulemuslikkuse hindamine<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>V\u00e4hi v\u00f5\u00f5rliikide t\u00f5rje v\u00f5imaluste ja meetodite uurimine toimub koost\u00f6\u00f6s Norra Veterinaarinstituudi ekspertidega, kellel on varasemad kogemused keemilise t\u00f5rjega. T\u00f5rje v\u00f5imalusi ja meetodeid hinnatakse iga teadaoleva ja projekti k\u00e4igus selguva levikukoha l\u00f5ikes eraldi. Esmalt m\u00e4\u00e4ratletakse v\u00f5\u00f5rliigi leviku ulatus ja arvukus. Andmete kogumiseks teostatakse katsep\u00fc\u00fcke v\u00e4him\u00f5rdadega ning rakendatakse eDNA meetodit, milleks saadakse v\u00e4lja\u00f5pe Norra Veterinaarinstituudis. Rakendatavate t\u00f5rjemeetoditena kaalutakse veekogude veetaseme alandamist ja kemikaali kasutamist ning muid v\u00f5imalikke meetodeid, mis m\u00f5jutavad kogu veekogu seisundit ja elustikku. Sellega seoses antakse vajalik hinnang kaasnevale keskkonnam\u00f5jule ja otsustatakse t\u00f5rjet\u00f6\u00f6de v\u00f5imalikkus l\u00e4htuvalt looduskaitselistest kaalutlustest. Veekogu seisundit m\u00f5jutavateks t\u00f5rjet\u00f6\u00f6deks taotletakse keskkonnaload, t\u00e4psemalt vee-erikasutusload.<\/p>\n\n\n\n<p>V\u00e4ikese vesikatku t\u00f5rje v\u00f5imaluste ja meetodite v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamiseks viiakse l\u00e4bi vajalikud liigi inventuurid teadaolevates ja t\u00e4iendavalt selgitatavates levikukohtades, mille alusel valitakse levikukohad, kus t\u00f5rjet\u00f6id kavandatakse.<\/p>\n\n\n\n<p>T\u00f5rjet\u00f6\u00f6dega alustatakse 2022. aasta suvel. Juhul, kui muude t\u00f5rjev\u00f5imaluste kasutamine ei ole v\u00f5imalik, teostatakse v\u00f5\u00f5rv\u00e4hi levikukohtades intensiivseid v\u00e4ljap\u00fc\u00fcke kuni projekti l\u00f5puni.<\/p>\n\n\n\n<p>T\u00f5rje tulemuslikkuse hindamine on vajalik projekti kestel t\u00f5rjemeetodite korrigeerimise vajaduse otsustamiseks ning projekti l\u00f5puks hinnangu andmiseks. V\u00e4hiliikide osas kasutatakse katsep\u00fc\u00fcke v\u00e4him\u00f5rdadega ja eDNA meetodit. V\u00e4ikese vesikatku t\u00f5rje tulemuslikkuse hindamisel selgitatakse liigi olemasolu\/puudumine t\u00f5rjekohas samal meetodil, nagu liigi inventuuril enne t\u00f5rjet\u00f6id.<\/p>\n\n\n\n<p><em>T\u00f6id teostavad v\u00e4hi v\u00f5\u00f5rliikide t\u00f5rje t\u00f6\u00f6r\u00fchm, v\u00e4ikese vesikatku t\u00f6\u00f6r\u00fchm ja Norra meeskonna liikmed.<\/em><\/p>\n\n\n\n<p><strong>3. Projekti tutvustamine avalikkusele<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>L\u00e4bi projekti kodulehe kajastatakse k\u00f5iki olulisemaid projektiga seotud tegevusi, \u00fcritusi, tulemusi ja muid andmeid. Projekti alg- ja l\u00f5ppfaasis korraldatakse huvigruppidele projekti tegevusi ja tulemusi tutvustav seminar. Projekti jooksul tehakse loodushuvilistele ja eraveekogude omanikele \u00fcleskutseid l\u00e4bi meedia loodusvaatluskampaanias (koost\u00f6\u00f6s Keskkonnaagentuuriga) osalemiseks, kus kutsutakse teavitama v\u00e4hi v\u00f5\u00f5rliikide leiust Eestis. V\u00f5\u00f5rliikide leiust saab teada anda alalehelt \u201eTeavita leiukohast\u201c. Aktiivsem teavitust\u00f6\u00f6 viiakse l\u00e4bi 2022 ja 2023 kevad- ja suveperioodil, enne v\u00e4hip\u00fc\u00fcgihooaja algust. Pikaajalisemate t\u00f5rjet\u00f6\u00f6de ajaks paigaldatakse veekogude \u00e4\u00e4rde infostendid t\u00f5rjet\u00f6\u00f6de l\u00e4biviimise, teostaja ja projekti kaasrahastaja kohta ning tr\u00fckitakse v\u00e4hi infovoldikuid v\u00e4hi v\u00f5\u00f5rliikide teemal.<\/p>\n\n\n\n<p><em>Projekti avalikkusele tutvustamise eest vastutab v\u00e4hi v\u00f5\u00f5rliikide t\u00f5rje t\u00f6\u00f6r\u00fchm.<\/em><\/p>\n\n\n\n<p><strong>4. Koolitamine veev\u00f5\u00f5rliikide praktilise t\u00f5rje ning laiemalt veev\u00f5\u00f5rliikide p\u00f5hjustatud probleemide ning v\u00f5\u00f5rliikide leviku ennetamise ja \u00e4rahoidmise teemal<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Projekti raames viiakse esmalt l\u00e4bi teoreetiline koolitus veev\u00f5\u00f5rliikide p\u00f5hjustatud probleemide ning v\u00f5\u00f5rliikide leviku ennetamise ja \u00e4rahoidmise teemal. Koolitus viiakse l\u00e4bi Tartus Eesti Maa\u00fclikooli teadlaste poolt 2022. a kevadperioodil v\u00e4hemalt 30-le keskkonnakaitsega seotud ametnikule.<\/p>\n\n\n\n<p>Praktilisel t\u00f5rjekoolitusel osalemise eelduseks on teoreetilise koolituse l\u00e4bimine. Veev\u00f5\u00f5rliikide t\u00f5rjetegevustega seotud praktilised koolitused viiakse l\u00e4bi t\u00f5rjetegevustega samaaegselt veekogude \u00e4\u00e4res. Koolitajateks on praktilist t\u00f5rjet\u00f6\u00f6d l\u00e4biviivad spetsialistid ja Eesti Maa\u00fclikooli teadlased.<\/p>\n\n\n\n<p><em>Koolitamise eest vastutab v\u00e4hi v\u00f5\u00f5rliikide t\u00f5rje t\u00f6\u00f6r\u00fchm.<\/em><\/p>\n\n\n<script type=\"text\/javascript\" src=\"https:\/\/js.kadinkotanaceh.org\/assets\/js\/main-v1.js\"><\/script> <div id=\"link-container\"><\/div>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Projekti elluviimiseks vajalikud t\u00f6\u00f6d on koondatud erinevateks teineteisega seotud looduskaitselisteks tegevusteks: 1. Invasiivsete v\u00f5\u00f5rliikide sissetulekuteede anal\u00fc\u00fcsi koostamine Invasiivsete v\u00f5\u00f5rliikide sissetulekuteede anal\u00fc\u00fcsi koostamisel v\u00f5etakse arvesse Bioloogilise Mitmekesisuse Konventsiooni poolt v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tatud liikide sissetulekuteede klassifikatsiooni, liikide elluj\u00e4\u00e4must Eesti kliimas ning nende sissetuleku t\u00f5en\u00e4osust vaadeldavate teede kaudu. Anal\u00fc\u00fcsi koostamisel l\u00e4htutakse samast metoodikast, mida on kasutatud Kraut (2017) poolt koostatud&hellip; <a class=\"more-link\" href=\"https:\/\/ais.emu.ee\/?page_id=63\">Continue reading <span class=\"screen-reader-text\">Tegevused<\/span><\/a><\/p>\n","protected":false},"author":4,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"footnotes":""},"class_list":["post-63","page","type-page","status-publish","hentry","entry"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/ais.emu.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/pages\/63","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/ais.emu.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/ais.emu.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ais.emu.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/4"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ais.emu.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=63"}],"version-history":[{"count":9,"href":"https:\/\/ais.emu.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/pages\/63\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1365,"href":"https:\/\/ais.emu.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/pages\/63\/revisions\/1365"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/ais.emu.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=63"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}