{"id":65,"date":"2021-11-17T14:20:29","date_gmt":"2021-11-17T14:20:29","guid":{"rendered":"https:\/\/ais.emu.ee\/?page_id=65"},"modified":"2025-07-16T16:35:05","modified_gmt":"2025-07-16T16:35:05","slug":"tulemused","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/ais.emu.ee\/?page_id=65","title":{"rendered":"Tulemused"},"content":{"rendered":"\n

1. Invasiivsete v\u00f5\u00f5rliikide sissetulekuteede anal\u00fc\u00fcsi koostamine<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Koostati anal\u00fc\u00fcs, milles hinnati k\u00fcmne Eesti jaoks probleemse invasiivse v\u00f5\u00f5rliigi sissetoomise-, p\u00fcsimaj\u00e4\u00e4mise- ja levimisriski. Hinnatud liigid on: Himaalaja p\u00f5hjatatar (Koenigia polystachya<\/em>), Andi pamparohi (Cortaderia jubata<\/em>), roostev\u00e4hk (Faxonius rusticus<\/em>), Finlandsoni orav (Callosciurus finlaysonii<\/em>), harilik p\u00e4ikeseahven (Lepomis gibbosus<\/em>), Jaapani humal (Humulus japonicus<\/em>), Jaapani ronis\u00f5najalg (Lygodium japonicum<\/em>), n\u00e4\u00e4rmeline jumalapuu (Ailanthus altissima<\/em>), pukspuuleedik, (Cydalima perspectalis<\/em>), Uus-Meremaa lameuss (Arthurdendyus triangulatus<\/em>).<\/p>\n\n\n\n

Tutvu anal\u00fc\u00fcsiga siin: \u201eSissetulekuteede anal\u00fc\u00fcs<\/a>\u201c.<\/p>\n\n\n\n

2. Liikide ja asukohtade erip\u00e4ra arvestav t\u00f5rje v\u00f5imaluste ja meetodite uurimine, v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamine ja rakendamine ning t\u00f5rje tulemuslikkuse hindamine<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Projekti algfaasis kaardistati v\u00e4hi v\u00f5\u00f5rliikide levikualad ning t\u00e4psustati leviku ulatust katsep\u00fc\u00fckidega. T\u00f5rjemeetodite selgitamisel j\u00e4i peamisena s\u00f5elale v\u00e4ljap\u00fc\u00fckide teostamine. Teadaolevalt on v\u00f5imalik saavutada 100% v\u00e4hi v\u00f5\u00f5rliikide t\u00f5rje efektiivsus biotsiidi vette viimisega, kuid keskkonnakaitselistel kaalutlustel ja maaomanike vastuseisu t\u00f5ttu seda meedet ei rakendatud. T\u00e4iendava meetmena asustati signaalv\u00e4hkide t\u00f5rjeks angerjaid Reo karj\u00e4\u00e4ri ja Ropka paisj\u00e4rve. Eelnevalt uuriti, kas kasvanduse angerjad harjuvad toituma v\u00e4hi v\u00f5\u00f5rliikidest. <\/p>\n\n\n\n

Uuringu kokkuv\u00f5tet saab lugeda siit: \u201eAngerjate s\u00f6\u00f6tmiskatse 2023<\/a>\u201c.<\/p>\n\n\n\n

V\u00e4hi v\u00f5\u00f5rliikide v\u00e4ljap\u00fc\u00fcgid toimusid peamiselt v\u00e4him\u00f5rdadega ning p\u00fc\u00fcgi metoodika sarnanes suures osas varasemalt j\u00f5ev\u00e4hi ja v\u00e4hi v\u00f5\u00f5rliikide leviku uuringute katsep\u00fc\u00fckidel praktiseeritule. Projekti raames teostati p\u00fc\u00fcke k\u00f5igis teadaolevates v\u00e4hi v\u00f5\u00f5rliikide levikukohtades ning lisaks ka nendega \u00fchenduses olevates v\u00f5i l\u00e4hikondsetes veekogudes, kus v\u00e4hkide levikut kahtlustati. Intensiivsemalt tehti t\u00f5rjep\u00fc\u00fcke v\u00e4iksemates veekogudes, kus eeldati tegevuse suuremat efektiivsust. P\u00fc\u00fckide mahtu arvestati m\u00f5rra\u00f6\u00f6des, mis on p\u00fc\u00fcgil olnud v\u00e4him\u00f5rdade ja p\u00fc\u00fcgi\u00f6\u00f6de v\u00f5i v\u00e4him\u00f5rdade ja nende n\u00f5udmise kordade arvu korrutis. Kokku oli projekti kestel tehtud p\u00fc\u00fckide maht 27 429 m\u00f5rra\u00f6\u00f6d ning need jagunesid 28 veekogu vahel.<\/p>\n\n\n\n

Projekti tulemusena p\u00fc\u00fcti v\u00e4lja kokku 24 431 v\u00f5\u00f5rv\u00e4hki. Neist enamiku (23 835 tk) moodustasid signaalv\u00e4hid. Signaalv\u00e4hkidest p\u00fc\u00fcti valdav osa ehk ligi 20 000 tk Riksu ojast ning \u00fcle 3000 tk V\u00e4\u00e4na j\u00f5est. Reo karj\u00e4\u00e4rist ja Ropka paisj\u00e4rvest saadi vastavalt 452 ja 116 signaalv\u00e4hki, \u00fclej\u00e4\u00e4nud veekogudes ei ulatunud v\u00e4ljap\u00fc\u00fck 100 isendini. Teiste v\u00e4hi v\u00f5\u00f5rliikide kogusaagid olid suhteliselt v\u00e4ikesed \u2013 ogap\u00f5skne v\u00e4hk 335 tk, marmorv\u00e4hk 244 tk ja kitsas\u00f5raline v\u00e4hk 17 tk. Projekti raames tehtud p\u00fc\u00fckidega saadi v\u00f5\u00f5rv\u00e4hke k\u00e4tte 20 erinevast veekogust. T\u00f5rje efektiivsus oli tuntav Reo karj\u00e4\u00e4ris, Ropka paisj\u00e4rves ja Riksu oja k\u00f5ige intensiivsema p\u00fc\u00fcgiga kaetud osades. <\/p>\n\n\n\n

Tutvu v\u00e4hi v\u00f5\u00f5rliikide v\u00e4ljap\u00fc\u00fckide detailsema aruandega siin: “V\u00f5\u00f5rv\u00e4hkide p\u00fc\u00fckide l\u00f5pparuanne<\/a>“.<\/p>\n\n\n\n

Lisaks uuriti morfoloogiliselt erinevate, kitsa- ja laiapealiste, angerjate potentsiaali v\u00e4hi v\u00f5\u00f5rliikide t\u00f5rjes.<\/p>\n\n\n\n

Uuringu kokkuv\u00f5tet saab lugeda siit: “Angerjate s\u00f6\u00f6tmiskatse 2024<\/a>“.<\/p>\n\n\n\n

V\u00e4ikese vesikatku t\u00f5rjet ei teostatud, kuna uuringutega ei kinnitatud v\u00e4ikese vesikatku esinemist Eestis. 2022. aastal koguti proove 27-st j\u00e4rvest \u00fcle Eesti, kus andmebaasi p\u00f5hjal on varem vesikatku Elodea <\/em>spp. v\u00f5i v\u00e4ikese vesikatku E. nutallii<\/em> leide kahtlustatud. Kuna selgus, et v\u00e4ikest veiskatku on kanada vesikatkust (Elodea canadensis<\/em>) morfoloogiliselt v\u00f5imatu eristada, teostati molekulaargeneetiline (PCR) anal\u00fc\u00fcs, mis ei kinnitanud v\u00e4ikese vesikatku esinemist uuritud veekogudes.<\/p>\n\n\n\n

V\u00e4ikese vesikatku leviku-uuringutega saad tutvuda siin:\u00a0 “V\u00e4ikese vesikatku leviku aruanne<\/a>” ja geneetiliste anal\u00fc\u00fcsidega siin: “V\u00e4ikese vesikatku geneetiline anal\u00fc\u00fcs<\/a>“.<\/p>\n\n\n\n

V\u00e4hi v\u00f5\u00f5rliikide, j\u00f5ev\u00e4hi ja v\u00e4hikatku eDNA uuringud viidi l\u00e4bi 16-s veekogus \u00fcle Eesti. <\/p>\n\n\n\n

Uuringu tulemustega saad tutvuda siin: “eDNA uuringute kokkuv\u00f5te<\/a>“.<\/p>\n\n\n\n

3. Projekti tutvustamine avalikkusele<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Teavitustegevusega seotud tegevused said l\u00e4bi viidud suuremas mahus, kui algselt planeeritud. Projekti alguses loodi projekti koduleht nii eesti kui inglise keeles, kus on kajastatud projektiga seotud tegevused, \u00fcritused ja tulemused. Lisaks loodi Instagrami konto (Aquatic_Invasive_Species<\/a>).<\/p>\n\n\n\n

Projekti alguses korraldati projekti algusseminar, kus tutvustati projekti planeeritavaid tegevusi. 2022. ja 2023. aasta v\u00e4hip\u00fc\u00fcgihooaegadel viidi l\u00e4bi loodusvaatluskampaaniaid koost\u00f6\u00f6s Keskkonnaagentuuriga, kus kutsuti loodushuvilisi m\u00e4rkama v\u00e4hi v\u00f5\u00f5rliike ja nende leidudest teada andma.<\/p>\n\n\n\n

Pikaajalisemate t\u00f5rjet\u00f6\u00f6de ajaks paigaldati veekogude \u00e4\u00e4rde infostendid t\u00f5rjet\u00f6\u00f6de l\u00e4biviimise, teostaja ja projekti kaasrahastaja andmete kohta ning tr\u00fckiti v\u00e4hi infovoldikuid v\u00e4hi v\u00f5\u00f5rliikide teemal nii eesti, inglise kui vene keeles, mida levitati seminaridel ja t\u00f6\u00f6tubades.<\/p>\n\n\n\n

Lisaks esialgselt planeeritule koostati v\u00e4hi v\u00f5\u00f5rliike tutvustav \u00f5ppevideo ja loodusvaatluskampaanias osalemise \u00fcleskutse video. Viidi l\u00e4bi seminare ja \u00f5pitubasid tudengitele ja kooli\u00f5pilastele ning osaleti rahva\u00fcritustel (W\u00e4hja Fesival 2022 ja 2023). Kirjutati populaarteaduslikke artikleid Kalastaja ja Kalale. Looduses! ajakirjades ja teadusartikkel (Distribution of Non-Indigenous Crayfish Species in Estonia and Their Impacts on Noble Crayfish (<\/em>Astacus astacus L.) Populations<\/em><\/a>).<\/p>\n\n\n\n

Esineti Osooni<\/a> ja Terevisiooni saadetes ning anti raadio intervjuusid. Osaleti rahvusvahelistel konverentsidel ja t\u00f6\u00f6tubades, kus tutvustati projekti tegevusi ja tulemusi (IAA2023, NEOBIOTA2022, eDNA t\u00f6\u00f6tuba Rootsis, 5th Croatian Symposium on Invasive Species, Innovation in environmental protection konverents). Projekti l\u00f5pukonverents toimus koos Tartu \u00dclikooliga 20.03.2024.<\/p>\n\n\n\n

Rohkem infot projekti avalikustamisega seotud tegevustest on lisatud failis “Projekti avalikustamisega seonduvad tegevused<\/a>“.<\/p>\n\n\n\n

4. Koolitamine veev\u00f5\u00f5rliikide praktilise t\u00f5rje ning laiemalt nende p\u00f5hjustatud probleemide ning leviku ennetamise ja \u00e4rahoidmise teemal<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Projekti jooksul viidi l\u00e4bi nii teoreetiline kui praktiline koolitus, kus osalesid ametnikud nii Keskkonnaametist kui kohalikest omavalitsustest. Koolituse teoreetilised osad toimusid 18.05.2022 ja 14.06.2022 Tartus, kus anti \u00fclevaade v\u00e4hi v\u00f5\u00f5rliikide ja v\u00e4ikese vesikatku eristamise tunnustest, levikust ja ennetamisest, ohtudest ning t\u00f5rjemeetoditest. Samuti eDNA metoodika p\u00f5him\u00f5tetest v\u00e4hi v\u00f5\u00f5rliikide tuvastamisel. Teoreetilisel koolitusel osales kokku 65 ametnikku. <\/p>\n\n\n\n

V\u00e4hi v\u00f5\u00f5rliikide koolituse praktika viidi l\u00e4bi kolmel erineval p\u00e4eval: 20. ja 21. augustil 2022. a. Riksu oja \u00e4\u00e4res ning 20. septembril 2022. a. V\u00e4\u00e4na j\u00f5e \u00e4\u00e4res. Kokku osales 30 ametnikku. Praktiline koolitus algas sissejuhatava tutvustusega v\u00e4hi v\u00f5\u00f5rliikide olukorrast konkreetsel alal ning tegevuste l\u00e4biviimise selgitamisega. Esmaseks tegevuseks oli eelmisel p\u00e4eval p\u00fc\u00fcgile asetatud v\u00e4him\u00f5rdade n\u00f5udmine, mille k\u00e4igus tuli p\u00fc\u00fcnistest koguda v\u00e4hid ja eemaldada v\u00f5i asendada s\u00f6\u00f6t. P\u00fc\u00fctud signaalv\u00e4hid sorteeriti sugupoolte kaupa, loendati ja kaaluti. V\u00e4\u00e4na j\u00f5e saagis esinesid lisaks signaalv\u00e4hkidele ka j\u00f5ev\u00e4hid ning see v\u00f5imaldas praktiseerida ka liikide eristamist. J\u00f5ev\u00e4hid tuli v\u00e4lja sorteerida, loendada ja j\u00f5kke tagasi lasta. Praktilisel koolitusel osales kokku 30 ametnikku.<\/p>\n\n\n