{"id":83,"date":"2021-11-17T14:27:50","date_gmt":"2021-11-17T14:27:50","guid":{"rendered":"https:\/\/ais.emu.ee\/?page_id=83"},"modified":"2025-07-16T16:35:05","modified_gmt":"2025-07-16T16:35:05","slug":"liikide-tutvustus","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/ais.emu.ee\/?page_id=83","title":{"rendered":"Liikide tutvustus"},"content":{"rendered":"\n

J\u00f5ev\u00e4hk (Astacus astacus<\/em>)<\/strong><\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/figure>\n\n\n\n

Levik.<\/p>\n\n\n\n

\"\"
J\u00f5ev\u00e4hi levik Euroopas (Kouba et al. 2014)<\/em><\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

J\u00f5ev\u00e4hi looduslik levila ulatub Loode-Venemaalt Atlandi ookeani rannikuni ja Vahemere maadest P\u00f5hja-Skandinaaviani. Inimese kaasabil on liigi levik mitmes suunas laienenud. J\u00f5ev\u00e4hi seisund on Euroopas viimase 150 aasta jooksul drastiliselt halvenenud, mille peap\u00f5hjusteks on v\u00e4hikatku ja v\u00e4hi v\u00f5\u00f5rliikide levitamine. Eestis on j\u00f5ev\u00e4hk ainus p\u00f5line v\u00e4hiliik. Ta elab nii j\u00f5gedes, j\u00e4rvedes kui ka inimese poolt rajatud veekogudes. Praegu on teada Eestis rohkem kui 300 j\u00f5ev\u00e4hi leiukohta, kuid enamikes neist ei ole v\u00e4hki kuigi arvukalt. Rohkem on v\u00e4hiveekogusid Saaremaal ja L\u00f5una-Eestis.<\/p>\n\n\n\n

Liigi kirjeldus.<\/p>\n\n\n\n

V\u00e4rvus enamasti punakaspruun, kuid v\u00f5ib olla ka rohekas, mustjas v\u00f5i sinakas. S\u00f5rad on suured ja tugevad, eriti isastel. Tavaliselt on s\u00f5rad kehaga sama v\u00e4rvi ja pealt karedad. Altpoolt on need siledad ja punased kuni mustjas-pruunid. S\u00f5rgade l\u00f5ikeservad ei ole sirged, vaid seal on kaks v\u00e4ljaulatuvat oga. Seljakilp on sile, kuid erinevalt signaalv\u00e4hist on pea ja rindmiku liitumiskohal kummalgi k\u00fcljel terav naast.<\/p>\n\n\n\n

J\u00f5ev\u00e4hi t\u00e4htsus.<\/p>\n\n\n\n

J\u00f5ev\u00e4hk on oluline l\u00fcli veekogu aineringes. Ta hoiab veekogusid kinni kasvamast ning on toiduks paljudele veeloomadele. Suurema lihasaagise ja \u00f5hema kooriku p\u00e4rast eelistavad P\u00f5hja-Euroopa tarbijad seda v\u00e4hiliiki teistele ja seet\u00f5ttu on tema turuhind ka k\u00f5rgem.<\/p>\n\n\n\n

V\u00e4hip\u00fc\u00fck.<\/p>\n\n\n\n

Eestis tohib j\u00f5ev\u00e4hki p\u00fc\u00fcda augustikuus. P\u00fc\u00fcgiks annab \u00f5iguse pilet.ee portaalist v\u00f5i Keskkonnaametist soetatav kalastuskaart, mis kehtib kindlal ajal ja veekogul. Lubatud p\u00fc\u00fcgivahendid on v\u00e4hinatt ja v\u00e4him\u00f5rd. P\u00fc\u00fcki sattunud alla 11 cm pikkusega v\u00e4hid tuleb koheselt vette tagasi lasta. J\u00f5ev\u00e4hkide \u00fcmberasustamine Keskkonnaameti loata on keelatud.<\/p>\n\n\n\n

V\u00e4hi v\u00f5\u00f5rliigid Eestis.<\/strong><\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>\n\n\n\n

Eestis ei olnud kuni 2008. aastani v\u00f5\u00f5rv\u00e4hkide looduses esinemist fikseeritud. N\u00fc\u00fcdseks on leitud meie vetest j\u00e4rgmised liigid: signaalv\u00e4hk, ogap\u00f5skne v\u00e4hk ja marmorv\u00e4hk. Valmis tuleb olla ka kitsas\u00f5ralise v\u00e4hi \u00e4ratundmiseks, kuigi teadaolevalt see liik seni Eestis puudub.<\/p>\n\n\n\n

Signaalv\u00e4hk (Pacifastacus leniusculus<\/em>) <\/strong><\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>\n\n\n\n

Levik.<\/p>\n\n\n\n

\"\"
Signaalv\u00e4hi levik Euroopas (Kouba et al. 2014)<\/em><\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

P\u00f5hja-Ameerika liik, mis on viidud paljudesse Euroopa maadesse, v\u00e4ga levinud Rootsis ja Soomes. Juba aastak\u00fcmneid esineb signaalv\u00e4hk L\u00e4tis ja Leedus. Eestis on teda leitud Harjumaalt Mustj\u00f5est ja V\u00e4\u00e4na j\u00f5est, Saaremaalt Riksu ojast ja Reo karj\u00e4\u00e4rist, P\u00e4rnu j\u00f5e suudmealalt ning Tartumaalt Ropka paisj\u00e4rvest.<\/p>\n\n\n\n

Liigi kirjeldus.<\/p>\n\n\n\n

V\u00e4rvus on pruun v\u00f5i punakaspruun, tihti esineb kehal\u00fclide \u00fchinemiskohas sinakat tooni. Seljakilp on h\u00e4sti sile, ilma \u00fchegi naastuta. S\u00f5ra harude liigesekoht on helesinine kuni kollakasvalge \u2013 see on nn signaal, mille j\u00e4rgi liik on ka oma nime saanud. Altpoolt on s\u00f5rad punased.<\/p>\n\n\n\n

Ogap\u00f5skne v\u00e4hk (Faxonius limosus<\/em>)<\/strong> <\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/figure>\n\n\n\n

Levik.<\/p>\n\n\n\n

\"\"
Ogap\u00f5skse v\u00e4hi levik Euroopas (Kouba et al. 2014)<\/em><\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Ameerika liik, mida on rohkelt levitatud Kesk- Euroopas. Esineb laialdaselt Leedus ja ka L\u00e4tis. Eestis elab ogap\u00f5skne v\u00e4hk P\u00e4rnu j\u00f5e suudmealal ning laiendab levikut aasta-aastalt \u00fclesvoolu.<\/p>\n\n\n\n

Liigi kirjeldus.<\/p>\n\n\n\n

V\u00e4rvus on kahvatu, tumepruun v\u00f5i oliivroheline. Seljakilp on kare, \u201ep\u00f5skede\u201c kohas on suuremad ogad. S\u00f5rgade tipud on oran\u017eid ja musta r\u00f5ngaga. Tagakeha l\u00fclidel paiknevad pruunikaspunased v\u00f6\u00f6did, mida j\u00f5ev\u00e4hil kindlasti ei ole.<\/p>\n\n\n\n

Marmorv\u00e4hk (Procambarus virginalis<\/em>)<\/strong><\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/figure>\n\n\n\n

Levik. <\/p>\n\n\n\n

Marmorv\u00e4hk on Floridas looduslikult leviva Procambarus fallax<\/em>-i partenogeneetiline vorm, mis on t\u00f5en\u00e4oliselt tekkinud kunstlikes tingimustes pidamisel. Selle liigi k\u00f5ik isendid on emased. Partenogeenetilise sigimise t\u00f5ttu on \u00fcks marmorv\u00e4hk v\u00f5imeline looma uue populatsiooni. Populaarse akvaariumiloomana on marmorv\u00e4hk veekogudesse sattunud t\u00f5en\u00e4oliselt akvaristide kaudu. Esmaleid loodusest p\u00e4rineb alles 2003. a Saksamaalt, n\u00fc\u00fcdseks on marmorv\u00e4hke kohatud rohkem kui k\u00fcmne Euroopa riigi vetes. Eestis on teada marmorv\u00e4hi esinemine Narva elektrijaamade kanalites, kust ta on levinud ka Narva veehoidlasse.<\/p>\n\n\n\n

Liigi kirjeldus.<\/p>\n\n\n\n

V\u00e4rvuselt v\u00f5ivad olla pruunid, rohelised, sinised, kuid iseloomulikuks tunnuseks on kogu kehal marmorjas muster. Looduses tumedal p\u00f5hjal elavatel isenditel ei pruugi p\u00f5gusal peale vaatamisel muster olla h\u00e4sti m\u00e4rgatav. Kest on sile ja s\u00f5rad v\u00e4ga v\u00e4ikesed.<\/p>\n\n\n\n

Kitsas\u00f5raline v\u00e4hk (Pontastacus leptodactylus<\/em>)<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Levik.<\/p>\n\n\n\n

Praeguseks leidub seda v\u00e4hki enamikes Euroopa riikides, kuigi tema algup\u00e4raseks levilaks on meie maailmajao ida- ja kaguosa. Kitsas\u00f5ralist v\u00e4hki on levitatud juba ammu Leedu ja L\u00e4ti vetesse. Eestis on liigi esinemist kahtlustatud, kuid \u00fchtegi leidu dokumenteeritud ei ole.<\/p>\n\n\n\n

Liigi kirjeldus.<\/p>\n\n\n\n

V\u00e4rvus on varieeruv, esineb nii pruune, rohelisi kui siniseid isendeid. Seljakilp on kare ja kaetud teravate naastudega. S\u00f5rad on pikad, kitsad ja sirged.<\/p>\n\n\n\n

V\u00e4hi v\u00f5\u00f5rliikide leviku v\u00e4ltimine<\/strong> <\/p>\n\n\n\n

V\u00f5\u00f5rv\u00e4hkide elusate isendite importimine, transportimine, turustamine, pidamine, paljundamine, loodusesse laskmine on RANGELT KEELATUD. Seejuures t\u00e4hendab v\u00f5\u00f5rv\u00e4hkide pidamine ka nende nii eesm\u00e4rgip\u00e4rast kui juhuslikku olemasolu tiigis v\u00f5i akvaariumis, s\u00f5ltumata ajast, millal v\u00e4hid sinna sattusid.<\/p>\n\n\n\n

Invasiivne veetaim Eestis<\/strong><\/p>\n\n\n\n

\"\"
Foto: Christian Fischer<\/em><\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

V\u00e4ike vesikatk (Elodea nuttallii<\/em>)<\/strong> kuulub kilbukaliste (Hydr ochatitaceae<\/em>) sugukonda ning on p\u00e4rit P\u00f5hja-Ameerikast. Euroopasse toodi liik 1939. aastal muutudes koos Kanada vesikatkuga (Elodea canadensis<\/em>) \u00fcheks k\u00f5ige ohtramaks invasiivseks veetaimeks mitmes Euroopa riigis. Liigi massiline areng p\u00f5hjustab mitmeid \u00f6koloogilisi ja majanduslikke probleeme. Alates liigilise mitmekesisuse ja rekreatiivse potentsiaali v\u00e4henemisest kuni vee kasutamise takistamiseni majanduslikel eesm\u00e4rkidel, tuues kaasa veekogu kui \u00f6kos\u00fcsteemi ettearvamatud muutused l\u00e4htudes veetaimestikust kui struktureerivast komponendist veekogus.<\/p>\n\n\n\n

K\u00f5ik v\u00e4hkidest tehtud fotod: Heiki Leis.<\/em> <\/p>\n\n\n\n

Kouba, A., A. Petrusek & P. Koz\u00e1k, 2014. Continental-wide distribution of crayfish species in Europe: update and maps. Knowledge and Management of Aquatic Ecosystems 413: 05.<\/em><\/p>\n\n\n