Eesti loodusele kujutavad järjest enam ohtu invasiivsed võõrliigid, mis on inimtegevuse tõttu nii tahtmatult kui tahtlikult jõudnud väljapoole oma algset leviala. Võõrliikide levik ohustab kohalikke ökosüsteeme, liike ja nende elupaiku. Euroopa Majanduspiirkonna Finantsmehhanismi 2014−2021 programmi “Kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine“ rahastatava projekti eesmärk on kaasa aidata kohalike liikide ja elupaikade soodsa/hea seisundi tagamisele, kohalike ökosüsteemide vastupanuvõime suurendamisele kliimamuutuste ja võõrliikide survele ning võõrliikide leviku ohjamine.
Võttes arvesse Bioloogilise Mitmekesisuse Konventsiooni poolt väljatöötatud liikide sissetulekuteede klassifikatsiooni, liikide ellujäämust Eesti kliimas ning nende sissetuleku tõenäosust vaadeldavate teede kaudu, koostati 2017. aastal invasiivsete võõrliikide sissetulekuteede analüüs (Kraut 2017), kus anti hinnang 40 Euroopa Liidu jaoks probleemse invasiivse võõrliig sissetoomis-, püsimajäämis- ja levimisriski kohta. Praeguse projekti raames koostatakse sarnane analüüs veel kümne liigi kohta (rohkem infot alalehel „Tegevused“ all).
Hetkeolukord
Esimene vähi võõrliik, signaalvähk (Pacifastacus leniusculus), avastati Eestis 2008. aastal Harjumaal Mustjões. 2020. aasta seisuga on leitud signaalvähke veel mitmest veekogust üle Eesti. Lisaks signaalvähile avastati 2017. aastal Pärnu jõest ogapõskne vähk (Faxonius limosus), kelle levikuala on ülesvoolu järjest laienev, ulatudes 2020. aasta andmetel vähemalt Reiu jõe suudmeni ja ka Reiu jõe suudmealale. Kolmandaks vähi võõrliigiks Eestis on 2017. aastal leitud Narva vetes elav marmorvähk (Procambarus virginalis). Lokaalseid marmorvähi levikukoldeid on mitu ning oht leviku laienemiseks Narva veehoidlas ja jões on suur.
Võõrvähkide levimine ja levitamine on kohalikule jõevähile (Astacus astacus) suurimaks ohuks. Vähi võõrliigid kannavad vähikatku, mis on jõevähile surmav. Lisaks on võõrliigid agressiivsemad, viljakamad ja keskkonnatingimuste muutuste suhtes vastupidavamad kui jõevähk. Eelpool nimetatud Põhja-Ameerika päritolu vähi võõrliikide levitamise tõttu on hävinud suur osa Euroopa põliste vähiliikide populatsioonidest. Võõrliikide leviku peatamiseks ja likvideerimiseks Eestis tuleb leida ja rakendada tõhusaid meetodeid, et kaitsta kohalikke jõevähi varusid.
Projekti käigus kaardistatakse ka ühe invasiivse veetaime, väikese vesikatku (Elodea nuttallii), levikut. Liigi massiline areng põhjustab mitmeid ökoloogilisi ja majanduslikke probleeme kogu Euroopas. Alates liigilise mitmekesisuse ja rekreatiivse potentsiaali vähenemisest kuni vee kasutamise takistamiseni majanduslikel eesmärkidel, tuues kaasa veekogu kui ökosüsteemi ettearvamatud muutused lähtudes veetaimestikust kui struktureerivast komponendist veekogus. Eestis on väikese vesikatku leide registreeritud, kuid tema arvukuse ja seega ka probleemsuse kohta usaldusväärne teave puudub.
Kraut, Ann (2017) Euroopa liidu jaoks probleemsete invasiivsete võõrliikide liikumisteede analüüs. Ökoloogia ja maateaduste instituut, Tartu Ülikool.