Projekti elluviimiseks vajalikud tööd on koondatud erinevateks teineteisega seotud looduskaitselisteks tegevusteks:
1. Invasiivsete võõrliikide sissetulekuteede analüüsi koostamine
Invasiivsete võõrliikide sissetulekuteede analüüsi koostamisel võetakse arvesse Bioloogilise Mitmekesisuse Konventsiooni poolt väljatöötatud liikide sissetulekuteede klassifikatsiooni, liikide ellujäämust Eesti kliimas ning nende sissetuleku tõenäosust vaadeldavate teede kaudu. Analüüsi koostamisel lähtutakse samast metoodikast, mida on kasutatud Kraut (2017) poolt koostatud „Euroopa Liidu jaoks probleemsete invasiivsete võõrliikide liikumisteede analüüs“.
Analüüs koostatakse järgmistele liikidele:
- Andi pamparohi Cortaderia jubata
- Finlandsoni orav Callosciurus finlaysonii
- harilik päikeseahven Lepomis gibbosus
- Himaalaja põhjatatar Koenigia polystachya
- Jaapani humal Humulus japonicus
- Jaapani ronisõnajalg Lygodium japonicum
- näärmeline jumalapuu Ailanthus altissima
- pukspuuleedik Cydalima perspectalis
- roostevähk Faxonius (Orctonectes) rusticus
- Uus-Meremaa lameuss Arthurdendyus triangulatus
See analüüs annab uusi teadmisi võõrliikide ohjamistegevuste kavandamiseks ametkondadele. Uute potentsiaalselt ohtlike liikide levimisriski teades on võimalik senisest tulemuslikumalt teha ennetustööd.
Analüüsi koostamise eest vastutab Lilian Pukk.
2. Liikide ja asukohtade eripära arvestav tõrje võimaluste ja meetodite uurimine, väljatöötamine ja rakendamine ning tõrje tulemuslikkuse hindamine
Vähi võõrliikide tõrje võimaluste ja meetodite uurimine toimub koostöös Norra Veterinaarinstituudi ekspertidega, kellel on varasemad kogemused keemilise tõrjega. Tõrje võimalusi ja meetodeid hinnatakse iga teadaoleva ja projekti käigus selguva levikukoha lõikes eraldi. Esmalt määratletakse võõrliigi leviku ulatus ja arvukus. Andmete kogumiseks teostatakse katsepüüke vähimõrdadega ning rakendatakse eDNA meetodit, milleks saadakse väljaõpe Norra Veterinaarinstituudis. Rakendatavate tõrjemeetoditena kaalutakse veekogude veetaseme alandamist ja kemikaali kasutamist ning muid võimalikke meetodeid, mis mõjutavad kogu veekogu seisundit ja elustikku. Sellega seoses antakse vajalik hinnang kaasnevale keskkonnamõjule ja otsustatakse tõrjetööde võimalikkus lähtuvalt looduskaitselistest kaalutlustest. Veekogu seisundit mõjutavateks tõrjetöödeks taotletakse keskkonnaload, täpsemalt vee-erikasutusload.
Väikese vesikatku tõrje võimaluste ja meetodite väljatöötamiseks viiakse läbi vajalikud liigi inventuurid teadaolevates ja täiendavalt selgitatavates levikukohtades, mille alusel valitakse levikukohad, kus tõrjetöid kavandatakse.
Tõrjetöödega alustatakse 2022. aasta suvel. Juhul, kui muude tõrjevõimaluste kasutamine ei ole võimalik, teostatakse võõrvähi levikukohtades intensiivseid väljapüüke kuni projekti lõpuni.
Tõrje tulemuslikkuse hindamine on vajalik projekti kestel tõrjemeetodite korrigeerimise vajaduse otsustamiseks ning projekti lõpuks hinnangu andmiseks. Vähiliikide osas kasutatakse katsepüüke vähimõrdadega ja eDNA meetodit. Väikese vesikatku tõrje tulemuslikkuse hindamisel selgitatakse liigi olemasolu/puudumine tõrjekohas samal meetodil, nagu liigi inventuuril enne tõrjetöid.
Töid teostavad vähi võõrliikide tõrje töörühm, väikese vesikatku töörühm ja Norra meeskonna liikmed.
3. Projekti tutvustamine avalikkusele
Läbi projekti kodulehe kajastatakse kõiki olulisemaid projektiga seotud tegevusi, üritusi, tulemusi ja muid andmeid. Projekti alg- ja lõppfaasis korraldatakse huvigruppidele projekti tegevusi ja tulemusi tutvustav seminar. Projekti jooksul tehakse loodushuvilistele ja eraveekogude omanikele üleskutseid läbi meedia loodusvaatluskampaanias (koostöös Keskkonnaagentuuriga) osalemiseks, kus kutsutakse teavitama vähi võõrliikide leiust Eestis. Võõrliikide leiust saab teada anda alalehelt „Teavita leiukohast“. Aktiivsem teavitustöö viiakse läbi 2022 ja 2023 kevad- ja suveperioodil, enne vähipüügihooaja algust. Pikaajalisemate tõrjetööde ajaks paigaldatakse veekogude äärde infostendid tõrjetööde läbiviimise, teostaja ja projekti kaasrahastaja kohta ning trükitakse vähi infovoldikuid vähi võõrliikide teemal.
Projekti avalikkusele tutvustamise eest vastutab vähi võõrliikide tõrje töörühm.
4. Koolitamine veevõõrliikide praktilise tõrje ning laiemalt veevõõrliikide põhjustatud probleemide ning võõrliikide leviku ennetamise ja ärahoidmise teemal
Projekti raames viiakse esmalt läbi teoreetiline koolitus veevõõrliikide põhjustatud probleemide ning võõrliikide leviku ennetamise ja ärahoidmise teemal. Koolitus viiakse läbi Tartus Eesti Maaülikooli teadlaste poolt 2022. a kevadperioodil vähemalt 30-le keskkonnakaitsega seotud ametnikule.
Praktilisel tõrjekoolitusel osalemise eelduseks on teoreetilise koolituse läbimine. Veevõõrliikide tõrjetegevustega seotud praktilised koolitused viiakse läbi tõrjetegevustega samaaegselt veekogude ääres. Koolitajateks on praktilist tõrjetööd läbiviivad spetsialistid ja Eesti Maaülikooli teadlased.
Koolitamise eest vastutab vähi võõrliikide tõrje töörühm.