1. Invasiivsete võõrliikide sissetulekuteede analüüsi koostamine
Koostati analüüs, milles hinnati kümne Eesti jaoks probleemse invasiivse võõrliigi sissetoomise-, püsimajäämise- ja levimisriski. Hinnatud liigid on: Himaalaja põhjatatar (Koenigia polystachya), Andi pamparohi (Cortaderia jubata), roostevähk (Faxonius rusticus), Finlandsoni orav (Callosciurus finlaysonii), harilik päikeseahven (Lepomis gibbosus), Jaapani humal (Humulus japonicus), Jaapani ronisõnajalg (Lygodium japonicum), näärmeline jumalapuu (Ailanthus altissima), pukspuuleedik, (Cydalima perspectalis), Uus-Meremaa lameuss (Arthurdendyus triangulatus).
Tutvu analüüsiga siin: „Sissetulekuteede analüüs“.
2. Liikide ja asukohtade eripära arvestav tõrje võimaluste ja meetodite uurimine, väljatöötamine ja rakendamine ning tõrje tulemuslikkuse hindamine
Projekti algfaasis kaardistati vähi võõrliikide levikualad ning täpsustati leviku ulatust katsepüükidega. Tõrjemeetodite selgitamisel jäi peamisena sõelale väljapüükide teostamine. Teadaolevalt on võimalik saavutada 100% vähi võõrliikide tõrje efektiivsus biotsiidi vette viimisega, kuid keskkonnakaitselistel kaalutlustel ja maaomanike vastuseisu tõttu seda meedet ei rakendatud. Täiendava meetmena asustati signaalvähkide tõrjeks angerjaid Reo karjääri ja Ropka paisjärve. Eelnevalt uuriti, kas kasvanduse angerjad harjuvad toituma vähi võõrliikidest.
Uuringu kokkuvõtet saab lugeda siit: „Angerjate söötmiskatse 2023“.
Vähi võõrliikide väljapüügid toimusid peamiselt vähimõrdadega ning püügi metoodika sarnanes suures osas varasemalt jõevähi ja vähi võõrliikide leviku uuringute katsepüükidel praktiseeritule. Projekti raames teostati püüke kõigis teadaolevates vähi võõrliikide levikukohtades ning lisaks ka nendega ühenduses olevates või lähikondsetes veekogudes, kus vähkide levikut kahtlustati. Intensiivsemalt tehti tõrjepüüke väiksemates veekogudes, kus eeldati tegevuse suuremat efektiivsust. Püükide mahtu arvestati mõrraöödes, mis on püügil olnud vähimõrdade ja püügiööde või vähimõrdade ja nende nõudmise kordade arvu korrutis. Kokku oli projekti kestel tehtud püükide maht 27 429 mõrraööd ning need jagunesid 28 veekogu vahel.
Projekti tulemusena püüti välja kokku 24 431 võõrvähki. Neist enamiku (23 835 tk) moodustasid signaalvähid. Signaalvähkidest püüti valdav osa ehk ligi 20 000 tk Riksu ojast ning üle 3000 tk Vääna jõest. Reo karjäärist ja Ropka paisjärvest saadi vastavalt 452 ja 116 signaalvähki, ülejäänud veekogudes ei ulatunud väljapüük 100 isendini. Teiste vähi võõrliikide kogusaagid olid suhteliselt väikesed – ogapõskne vähk 335 tk, marmorvähk 244 tk ja kitsasõraline vähk 17 tk. Projekti raames tehtud püükidega saadi võõrvähke kätte 20 erinevast veekogust. Tõrje efektiivsus oli tuntav Reo karjääris, Ropka paisjärves ja Riksu oja kõige intensiivsema püügiga kaetud osades.
Tutvu vähi võõrliikide väljapüükide detailsema aruandega siin: “Võõrvähkide püükide lõpparuanne“.
Lisaks uuriti morfoloogiliselt erinevate, kitsa- ja laiapealiste, angerjate potentsiaali vähi võõrliikide tõrjes.
Uuringu kokkuvõtet saab lugeda siit: “Angerjate söötmiskatse 2024“.
Väikese vesikatku tõrjet ei teostatud, kuna uuringutega ei kinnitatud väikese vesikatku esinemist Eestis. 2022. aastal koguti proove 27-st järvest üle Eesti, kus andmebaasi põhjal on varem vesikatku Elodea spp. või väikese vesikatku E. nutallii leide kahtlustatud. Kuna selgus, et väikest veiskatku on kanada vesikatkust (Elodea canadensis) morfoloogiliselt võimatu eristada, teostati molekulaargeneetiline (PCR) analüüs, mis ei kinnitanud väikese vesikatku esinemist uuritud veekogudes.
Väikese vesikatku leviku-uuringutega saad tutvuda siin: “Väikese vesikatku leviku aruanne” ja geneetiliste analüüsidega siin: “Väikese vesikatku geneetiline analüüs“.
Vähi võõrliikide, jõevähi ja vähikatku eDNA uuringud viidi läbi 16-s veekogus üle Eesti.
Uuringu tulemustega saad tutvuda siin: “eDNA uuringute kokkuvõte“.
3. Projekti tutvustamine avalikkusele
Teavitustegevusega seotud tegevused said läbi viidud suuremas mahus, kui algselt planeeritud. Projekti alguses loodi projekti koduleht nii eesti kui inglise keeles, kus on kajastatud projektiga seotud tegevused, üritused ja tulemused. Lisaks loodi Instagrami konto (Aquatic_Invasive_Species).
Projekti alguses korraldati projekti algusseminar, kus tutvustati projekti planeeritavaid tegevusi. 2022. ja 2023. aasta vähipüügihooaegadel viidi läbi loodusvaatluskampaaniaid koostöös Keskkonnaagentuuriga, kus kutsuti loodushuvilisi märkama vähi võõrliike ja nende leidudest teada andma.
Pikaajalisemate tõrjetööde ajaks paigaldati veekogude äärde infostendid tõrjetööde läbiviimise, teostaja ja projekti kaasrahastaja andmete kohta ning trükiti vähi infovoldikuid vähi võõrliikide teemal nii eesti, inglise kui vene keeles, mida levitati seminaridel ja töötubades.
Lisaks esialgselt planeeritule koostati vähi võõrliike tutvustav õppevideo ja loodusvaatluskampaanias osalemise üleskutse video. Viidi läbi seminare ja õpitubasid tudengitele ja kooliõpilastele ning osaleti rahvaüritustel (Wähja Fesival 2022 ja 2023). Kirjutati populaarteaduslikke artikleid Kalastaja ja Kalale. Looduses! ajakirjades ja teadusartikkel (Distribution of Non-Indigenous Crayfish Species in Estonia and Their Impacts on Noble Crayfish (Astacus astacus L.) Populations).
Esineti Osooni ja Terevisiooni saadetes ning anti raadio intervjuusid. Osaleti rahvusvahelistel konverentsidel ja töötubades, kus tutvustati projekti tegevusi ja tulemusi (IAA2023, NEOBIOTA2022, eDNA töötuba Rootsis, 5th Croatian Symposium on Invasive Species, Innovation in environmental protection konverents). Projekti lõpukonverents toimus koos Tartu Ülikooliga 20.03.2024.
Rohkem infot projekti avalikustamisega seotud tegevustest on lisatud failis “Projekti avalikustamisega seonduvad tegevused“.
4. Koolitamine veevõõrliikide praktilise tõrje ning laiemalt nende põhjustatud probleemide ning leviku ennetamise ja ärahoidmise teemal
Projekti jooksul viidi läbi nii teoreetiline kui praktiline koolitus, kus osalesid ametnikud nii Keskkonnaametist kui kohalikest omavalitsustest. Koolituse teoreetilised osad toimusid 18.05.2022 ja 14.06.2022 Tartus, kus anti ülevaade vähi võõrliikide ja väikese vesikatku eristamise tunnustest, levikust ja ennetamisest, ohtudest ning tõrjemeetoditest. Samuti eDNA metoodika põhimõtetest vähi võõrliikide tuvastamisel. Teoreetilisel koolitusel osales kokku 65 ametnikku.
Vähi võõrliikide koolituse praktika viidi läbi kolmel erineval päeval: 20. ja 21. augustil 2022. a. Riksu oja ääres ning 20. septembril 2022. a. Vääna jõe ääres. Kokku osales 30 ametnikku. Praktiline koolitus algas sissejuhatava tutvustusega vähi võõrliikide olukorrast konkreetsel alal ning tegevuste läbiviimise selgitamisega. Esmaseks tegevuseks oli eelmisel päeval püügile asetatud vähimõrdade nõudmine, mille käigus tuli püünistest koguda vähid ja eemaldada või asendada sööt. Püütud signaalvähid sorteeriti sugupoolte kaupa, loendati ja kaaluti. Vääna jõe saagis esinesid lisaks signaalvähkidele ka jõevähid ning see võimaldas praktiseerida ka liikide eristamist. Jõevähid tuli välja sorteerida, loendada ja jõkke tagasi lasta. Praktilisel koolitusel osales kokku 30 ametnikku.